30.04.14

Elanike arv: 46 (seisuga 01.01.2014 a.)

Kulina mõisat (saksa k Kullina) on esmamainitud 1546. aastal. Enne võõrandamist 1919. aastal kuulus ta Arthur von Kirchtenile. Ühekorruseline historistlik puidust peahoone on ehitatud 1900. aastal ümber varasemast, tõenäoliselt 19. sajandist pärinevast hoonest.  Kulina mõis oli suhteliselt väike mõis.

1885.a. Kulina mõisas asutatud lihatööstus oli Eestis esimene, mis andis toodangut ekspordiks. Mõisamaade jagamisel tekkis Kulina ümbruses 42 uut talumajapidamist ning 1939.a. elas Kulinal 283 inimest. Ettevõtlikke inimesi oli siin palju, eriti tuntuks sai Siilide perekond. Perekonnapea Tõnis esimene töökoht oli Küti mõisale kuulunud vesiveski, kus ta oli möldriks. Juba 1920.a. oli Küti valla ettevõtete nimekirjas Tõnis Siili saeveski, 1928.a. Richard Siili vee- ja aurujõul töötav jahuveski ja lauavabrik. 30-ndate aastate lõpul sai veski juurest elektrit ka kool ja meierei. Siilide jahuveski on tuntuks saanud väga hea püüli ning tangude-kruupide valmistajana. Kulina esimene meierei asus veski juures. Viru-Jaagupi Piimaühingu peameierei ehitati aga endisesse mõisa tootmishoonesse. Kulinal tehti vorsti ja sinki nendes ruumides, kus mõisa aegu oli tööhobuste tall. Kulina aastalaadad toimusid tavapäraselt oktoobris-novembris, kui sügistööd valmis,ja veebruaris. Kulinal oli ka kõrts. Nagu ka naaberkohtades asusid kõrtsid mõisa kõrval.

Nimekatest inimestest, kes Kulina mõisaga seotud, on Nikolai Anderson. Õppetöö Kulina mõisa peahoones algas 4. oktoobril 1926.a. Koolile eraldati 11 ha maad. Kulina kooli tüüpi on mitmeid kordi muudetud. Nii oli ta a 1926-1928 4- kassiline algkool, seejärel a 1928-1945 6-klassiline algkool, 1945.a. 7- ja a 1962-1980 8-klassiline kool. 1980-1986 3-klassiline algkool, 1986-1999 4-klassiline algkool. Selle aja jooksul on Kulina kooli lõpetanud 67 lendu. 

Mõisahoone kõrval, vanas mõisapargis, jätkab tegutsemist Kulina lasteaed. Kulina külas toimusid filmi „Kevad südames" (1984) võtted. 2006. aastast alates kuulub mõis eraomandisse. Mõisa ja ümbrust on heakorrastatud ja alustatud kõrvalhoone renoveerimist. Mõisa arendamiseks on mitmeid alternatiive, sest mõisa ei piira muinsuskaitsenõuded. Ideaalne mõisakodu rajamiseks, turismi või muude avalike teenuste pakkumiseks.

Toimetaja: MART VILLUP