Vinni vald sai omavalitsusliku staatuse veel enne taasiseisvusmist, 1. novembril 1990. aastal ehk täna 28 aastat tagasi. 

Ühise töö tulemusena valmisid 1990. aasta sügiseks Vinni valla põhimäärus ja arengukava - vajalikud dokumendid omavalitsusliku staatuse saamiseks. Maavolikogu ja -valitsuse mõistev suhtumine aitas külanõukogul luua oma iseseisva eelarve  juba vana süsteemi baasil. Vajalik korda aetud, tunnistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium Arnold Rüütli allkirjaga, et Vinnis tegutseb alates 1. novembrist kohaliku omavalitsusüksusena Vinni vald.

Ametlikult on dokumendil selle kohta kirjas nii: Eesti Vabariigi Ülemnõukogu presiidiumi 23.oktoobri 1990.a seadlusega kinnitati alates 1. novembrist 1990.a Vinni vallale omavalitsuslik staatus (RT, 1990, 16, 173) Vinni valla omavalitsusliku staatuse taotles Vinni Küla RSN (rahvasaadikute nõukogu) Täitevkomitee.

Valla staatuse tunnistusega andis riik kaasa 25 000 rubla alustuseks ning ajaloolise õiendi, kus on fikseeritud, et alates 1. novembrist 1990 kuuluvad vallale kuus kooli, raamatukogu ja lasteaeda, viis klubi, neli meditsiiniasutust jne. Inimesed (6500) tulid külanõukogult vallale üle külade ja alevite kaupa. Tänases Vinni vallas on ligemale 40 allasutust.

Valla pindala oli tookord üks suuremaid Eestis. Kohe alguses võeti suund suurema omavalitsuse kasuks, nii pindalalt kui rahvaarvult. Suurel vallal on suurem eelarve, mis võimaldab ette võtta suuremaid töid ka kodanikule nõu ja jõuga abiks olla.

Vinni vallamaja asus esimesed viis aastat Vinni alevikus praeguse Vinni-Pajusti raamatukogu ruumides. Viienda aastapäeva eel kolis vallavalitsus praegustesse ruumidesse Pajustis alevikus Tartu mnt 2.

Kuni 2017.aasta sügisel toimunud haldusreformi järel liitusid Vinni vallaga Rägavere ja Laekvere vald. Tänaseks on Vinni vald pindalalt 7. omavalitsus Eestis. Parema ettekujutuse saamiseks suurusest võib Vinni valda võrrelda Hiiumaaga.  Vinni valla pindala moodustab neljandiku Lääne-Virumaast (1014 km²).

Algusaastail oli Vinni vallavolikogu 28-liikmeline. Volikogu valiti 1993.a kahes valimisringkonnas. Praeguses volikogus on 17 liiget, kes valiti ühes valimisringkonnas.

Tänase Vinni valla rahvaarv on ligi 7000 elaniku. Vinni vallas on 70 küla ja 6 alevikku.

Elanikkonna paremaks teenindamiseks on vald jagatud teeninduspiirkondadeks. Teeninduskeskused asuvad Ulvis, Laekveres, Viru-Jaagupis, Roela ja Tudus. Teeninduskeskuste tööd juhivad haldusjuhid.

Vinni vald asub viie endise kihelkonna: Viru-Jaagupi, Simuna, Väike-Maarja, Rakvere ja Viru-Nigula alal.

Vinni vald on hea koht elamiseks. Siin on olemas 7 lasteaeda, 5 kooli, head võimalused huvihariduseks ja –tegevuseks, sportimiseks, kultuurseks ajaveetmiseks, toimiv seltsielu, on pere- ja hambaarstid, apteegid, eakate ja puuetega inimeste päevakeskused, hooldekodud, kauplused jpm, head teed. Asume otsapidi linna külje all, teistpidi Alutaguse metsades, meil on ilus loodus, rahulik elukeskkond.

Hoidkem seda, mida oleme üheskoos saavutanud. Aitäh kõigile, kes valla arengusse on oma panuse andnud!

Palju õnne meile kõigile!

Vinni valla sünnipäevapidu toimub 1.novembril algusega kell 19 Laekvere rahvamajas