Vabatahtlike seltsiliste liikumine võttis hoo sisse poolteist aastat tagasi. Tänaseks näitab praktika, et seltsilisi on väga vaja. Kasu on kahepoolne, sest seltsilised kinnitavad, et tegevus toob rõõmu ja eduelamusi, avardab  maailmapilti ja pakub elukogemustest tulvil suhtlemist vanemaealistega.

Kuuluvuse ja ühiskonnale vajalikkuse tunne on olulised inimomadused. Eakatel, kelle jaoks on kodust väljumine muutunud keeruliseks, võib jääda suhtlemisest vajaka ning hinge poeb üksilduse tunne.

Vabatahtlikud seltsilised on tänaseks pajude vanemaealiste või erivajadustega inimeste elukvaliteeti paranenud. Seltsiliste tegevus põhineb vabal tahtel ja sellega ei kaasne kohustusi.

"Seltsiline on minu jaoks, kui taeva kingitus! Koos käime jalutamas, poes, apteegis, kohvikus. Ja nii tore on lihtsalt juttu rääkida, arutada maailma asjade üle, rääkida oma noorusajast," kirjeldas 83. aastane Leida, mida kõike ta koos seltsilisega ette on võtnud. Oluline ongi toonitada, et vabatahtlike liikumise põhieesmärk on koostegemine.

Seltsiline ei tee kellegi eest koduseid töid ja toimetusi ära, vaid on vajadusel abiks ja toeks nende tegemisel. Samuti ei asenda seltsilised omavalitsuste koduteenuse pakkujaid, kes käivad konkreetseid lepingupõhiseid majapidamisetöid tegemas.   

Seltsilised leevendavad peamiselt suhtlemisvajadust ja üksildustunnet. Üksildusetunne võib oluliselt mõjutada meeleolu ja koos sellega tervislikku seisukorda.

Vahel võib eakas või erivajadusega inimene olla ümbritsetud sõpradest, pereliikmetest, hoolekandeasutuse headest ja hoolivatest töötajatest, aga sellele vaatamata vajada veel enam suhtlemist. Vabatahtlike seltsiliste tegevused ongi  suunatud vanemaealistele ja täisealistele erivajadustega inimestele. Samuti külastavad seltsilised eakate hooldekodusid, kus viiakse läbi ühistegevusi või käiakse voodis lamajatega vestlemas. Toimuvad ühisüritused, kuhu kogunetakse juttu puhuma, meelt lahutama ja keha ning vaimu virgutavaid mänge mängima.  

Loomulikult leidub abivalmis inimesi, kes juba ammu mõnele memmele-taadile oma kogukonnas abi ja seltsi pakuvad. Seltsilisteks registreerunud vabatahtlikud kutsuvad neid oma seltskonnaga liituma, sest on moodustunud omamoodi sõprade ring, kuhu oodatakse järjest uusi sarnase maailmavaatega sõpru.

Vabatahtlike seltsiliste liikumine on üle-eestiline, toimuvad huvitavad  kohtumised, koolitused ning alati saab tuge oma koordinaatorilt, kes oskab vajadusel nõu ja tuge pakkuda.  

Lääne-Virumaal on 2023. aasta veebruari seisuga registreeritud  22 vabatahtlikku seltsilist, kes toetavad 70. seltsi vajajat kolmes koostööaltis omavalitsuses ja mitmes maakonna eakate hooldekodus. 

Kui tekkis huvi hakata seltsiliseks või oled vanemaealine, kes tunneb ennast üksikuna,  saab vabatahtlike seltsiliste tegevuse kohta lähemalt uurida kodulehelt www.seltsilised.ee.

Julgelt võib pöörduda maakonna koordinaatori Katrin Nõlvaku (nolvak.katrin@gmail.com , tel 5650 5806) või vabatahtliku seltsilise Piret Saul-Gorodilovi (piretsg@gmail.com , tel 5660 3655) poole.

Fotol: Vasakult Niina Vaher, Urmas Vaino, Katrin Nõlvak, Meeli Haav, Irina Vassiljeva, Piret Saul-Gorodilov. Foto: Priit Grepp