« Tagasi

Info vallaelanikele seoses kavandatavate puurimistöödega

Eesti Geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik vastab küsimustele, andes ülevaate EGT 2020. a puurimisplaanidest, selgitab uuringulubade taotluse menetlust, täpsustab planeeritud puurimistööde asukohti, protsessi ja ajakava.

"Vinni vallavalitsus on ja jääb kaevanduse vastu," kinnitab vallavanem Rauno Võrno. "Rõhutan, et tegu on uuringuga info saamiseks ning soovitan kõigile allolevate materjalidega tutvuda."

Vastab Eesti Geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik.

Kuhu täpsemalt ja mis mahus on EGT sellel aastal puurimistöid planeerinud?

Väljakuulutatud hangete alusel on meil planeeritud ühe sügava puuraugu puurimine Uljaste uuringuruumis ning 16 puuraugu puurimine Türisalu ja Kallavere kihistusse (vt juuresolev kaart). Uljaste puurimise oleme otsustanud täna edasi lükata. Lisaks on koostamisel uuringuloa taotlus puurimistöödeks 14 uurimispunktis. Mitu puurauku täpselt nendesse uurimispunktidesse tuleb, ei ole hetkel kindel, aga suurusjärk võiks olla 35 ringis. 16 loa saanud puurauku asuvad Ida-Virumaal Toila ja Lüganuse vallas ning Kohtla-Järve linnas ja Vinni ning Viru-Nigula vallas Lääne-Virumaal.

Kas uuringute läbiviimiseks on vaja eriluba omavalitsuselt?

Selliste uuringute tegemiseks on vajalik üldgeoloogilise uurimistöö luba Keskkonnaametilt. Kuna üldgeoloogiline uurimistöö on maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav töö, mitte maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav töö, siis ei ole kohaliku omavalituse nõusolekut otseselt vaja, kuid lubade taotluse menetluse raames teavitatakse omavalitsusi loa andmisest. Kõik üldgeoloogiliste uurimistööde load on avalikud ja nendega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti e -teenuse lehel (https://eteenus.keskkonnaamet.ee/…).

Kas Virumaal aastakümneid tagasi puuritud ning täna planeeritavad puuraugud on mõjutanud või võivad mõjutavad ka piirkonna veerežiimi?

Üksikute puuraukudega on regionaalset põhjaveerežiimi väga raske rikkuda, sest võrreldes veekihi levikuga, on puurauk väga väike. Lisaks on puurimine tavaliselt lühiajaline tegevus ning peale uuringute lõppemist puuraugud suletakse. Hetkel ei ole EGT-le teada ühtegi dokumenteeritud juhtu või spetsiaalset uuringut, mis oleks läbi viidud seetõttu, et uuringupuuraugud mingis piirkonnas on muutnud põhjavee voolamise režiimi. Seetõttu on EGT poolt planeeritud puuraukude mõju piirkonna veerežiimile vähetõenäoline.

Nõukogude ajal läbiviidud uuringute puhul ei pruugitud jälgida kõiki vajalikke keskkonnanorme ning puurimistehnika ja meetodid olid teised. Suurest hulgast ning tööeetikast tulenevalt võis omal ajal juhtuda, et osad puuraugud jäid korralikult sulgemata. Tänapäeval on kõik puuraugud loetud ning nende puurimist ja hilisemat sulgemist reguleerivad seaduslikud normid. Kuna puuraugu puurimine on kallis, on vaja igast puuraugust kätte saada võimalikult palju infot. Sealhulgas, lisaks maavarade infole, ka hüdrogeoloogilist infot.

Mitu loa saanud 16-st planeeritud puuraugust asuvad Vinni valla territooriumil?

Vinni vallas asuvad kokku 6 puurauku – Mõedaka, Männikvälja ja Uljaste külade piirkondades.

Kui suure maa-ala puurimismasin enda alla võtab?

Puurmasinate suurus varieerub, aga meie kavandatud tööde tegemiseks kasutatav masin on ehk võrreldav keskmise ekskavaatoriga. Puurimisplats peab küll olema mõnevõrra suurem kui vaid puurmasina alune pind, kuna seal on vajalik veel hoiustada puurimiseks vajalikke tarvikuid ja üles panna mõned tehnoloogilised ja toetavad elemendid (nt olenevalt asjaoludest veevarustus ja tsirkulatsioonisüsteem, varjualune, välikäimla jms).

Kui sügavad planeeritud puuraugud tulevad?

Türisalu ja Kallavere kihistu puuraukude sügavused jäävad 24 - 112m vahele.

Kirjeldage veidi palun puurimisprotsessi.

Puuraukude puurimine on sarnane puurkaevu rajamisega, mida inimesed kodude juurde lasevad teha. Ainuke vahe on selles, et puuraugud reeglina pärast puurimist likvideeritakse. Lihtsustatult toimub protsess nii, et puurmasinal on mehhanism, mis paneb puurtoru pöörlema, toru otsas on puurkroon, mis suudab lõigata kivimeid. Pöörlev toru surutakse maa sisse ja kuna puurkroon ja toru on seest õõnsad, siis jääb puurimisel toru sisse südamik, mille saab eemaldada. Lisaks võidakse kasutada puurimise hõlbustamiseks puhast või keskkonnaohutute lisanditega vett, mida suunatakse puuritavasse auku. Sellise puurimisega ei kaasne tolmu ja müra on võrreldav ehitus- või põllutöömasinate poolt tekitatavaga.

Kui kaua puurimine kestab ja kas ka omavalitsust puurimise algusest teavitatakse?

Hetkel on meil käimas hange puurimistööde läbiviija leidmiseks. Loodame, et saame puurimistöödega alustada hiljemalt juuli keskel. Tööd tuleb lõpetada hiljemalt 15.10.2020. Ühe puuraugu puurimine kestab paar päeva. Niipea kui oleme sõlminud lepingu puurimistööde läbiviijaga, edastame omavalitsusele nende territooriumitel läbiviidavate puurimiste ajakava.

Kui palju mõjutab planeeritud puurakukude puurimine ümbritsevat keskkonda? Mis saab puuraukudest peale puurimise lõppemist?

Puuraukude puurimiseks tuleb piirkondadesse viia tehnika, kuid kõik puuraukude kohad on valitud selliselt, et mõju oleks minimaalne. Puurimine ise viiakse läbi kaasaegsete meetoditega kõiki nende piirkondade maapõue eripärasid arvestades ning keskkonnale sellega kahju ei tekitata. Pärast uuringut enamus puuraukudest suletakse ja alad korrastatakse.

Mida tehakse puursüdamikuga, mis puuraugust välja tuleb?

Puusüdamikud viiakse meie Arbavere uurimiskeskusesse ning siis algavad geofüüsikalised ja geokeemilised uuringud, mille viivad läbi EGT geoloogid.

Miks ei kasutata uuringuteks juba olemasolevaid puursüdamikke?

Täna on seis selline, et fosforiiti sisaldavaid südamike lõike lihtsalt pole säilinud. Samas on veel üks oluline tegur, mida peame silmas pidama, nimelt aja jooksul muutuvad hoidlates seisnud materjalide omadused — teatud mineraalid murenevad ja kristalliseeruvad ümber ning neid ei saa uuringutes kasutada.

Kas uurimine tähendab seda, et nendes piirkondades hakatakse kaevandama?

Täna kavandame puurimist selleks, et uute puursüdamike alusel kontrollida enam kui 40 aastat tagasi teostatud fosforiidiuuringute ja graptoliitargilliidi kihi andmestikku. Kavandatavatel uurimistöödel on kolm peamist eesmärki: esiteks — varasema uuringuandmestiku kontroll, teiseks —eeltöö nõukogudeaegse uurimisandmestiku ning uute puursüdamike uurimisel saadava info kajastamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisstandardite kohaselt ning kolmandaks — info kogumine fosforiidis ja selle katendi kivimites leiduvate haruldaste ja hajutatud metallide esinemise kohta. Lõpptulemusena soovime saavutada olukorra, kus riik teaks, milline ressurss tema maapõues peitub ja millised on sellega seotud võimalused ja ohud. Lähtuvalt praegu planeeritud ja tulevikus kavandatavate uuringute tulemustest on võimalik edaspidi otsustada, kas ja milliste maavaradega soovime liikuda nende kasutuselevõtmise suunas läbipaistval viisil, et see tooks ühiskonnale suurimat tulu.

 

Täpsem info:

Tiit Kaasik tel 51908839

info@egt.ee

Joonisel Türisalu ja Kallavere kihistusse planeeritud puuraukude asukohad