Tutvustus ja asukoht

2.04.14

Vinni valda tuntakse endistest aegadest Viru-Jaagupi kihelkonna nime all. Vanim märk asustusest viitab 6-7. sajandisse. Külade asutamise ajad on aga aastaarvude täpsusega (peamiselt 14.sajandil). Sõdu on kihelkonna piires peetud mitmeid. Kuulsaim neist on Põhjasõda, mille viimane lahing Eestis toimus Vinni ja Pajusti vahelisel väljal. Mõisaid oli kihelkonnas 1726. aastaks 9 ning nende tekkimise aeg 15-16 sajand. 20. sajandil muutusid paljude mõisade nimed, juurde tuli kirikumõis.

 

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 23.oktoobri 1990.a. seadlusega kinnitati alates 1.novembrist 1990.a. Vinni vallale omavalitsuslik staatus.

Toimetaja: MART VILLUP

Sümboolika

26.10.15

Vapp

Allasuunatud teravikuga kolmnurga kontuur meenutab valla nimetuse algustähte. Selline kolmnurk märkis keskaegses alkeemias puhast vett - üht maailma põhilist koostisosa, millel rajaneb elu oma mitmesugustes vormides. Tammelehed on Vinni vallas paikneva Eesti ühe suurima tammemetsa võrdkuju. Üldisemalt sümboliseerivad tammelehed kohalike inimeste töökust ja püüdlikkust, mida on läbi aegade krooninud head viljad (=tõrud) nii hariduse- kui ka pärispõllul. Vapikilbi hõbedane on puhtuse ja lootuse, vapikujundite roheline aga loodusläheduse ja nooruslikkuse võrdkuju.

 

 

 

 

 

 

Lipp

Ristkülikukujulise rohelisel (355C) lipul on ülal ja all lipu servani ulatuv sinine (300C) horisontaallaid, mis moodustavad kumbki 1/4 lipu laiusest. Lipu normaal mõõtmed on 100 x 150 cm, laiuse ja pikkuse vahekord on 2:3.

 

Toimetaja: MART VILLUP