« Tagasi

Venevere küla tähistab laupäeval esmamainimise 485. aastapäeva

Venevere küla tähistab laupäeval, 18. mail küla esmamainimise 485. aastapäeva külapäevaga MTÜ Venevere Haridus- ja Kultuuriseltsi eestvedamisel. Päev algab kell 14 tegevustega lastele, kus nad saavad meisterdada, kokata ja ühiselt koos toredalt aega veeta. Peale mängulisi tegevusi istutavad Venevere piirkonna lapsed parki uusi puid.  Kell 17.30 annab seltsimajas kontserdi ansambel Öösorr ning kell 20 kutsub rahva tantsule ansambel Väliharf.

Seltsi eestvedaja Eerik Lumiste sõnul toimus eelmine külapäev 15 aastat tagasi ning siis oli tähtpäeva tippsündmuseks Heino Rossi raamatu „Venevere" esitlus. „Seekord me raamatut välja ei anna, sest oleme neid vahepeal avaldanud kokku kuus. Seega lugemist peaks jätkuma kõigil, kel on huvi. Külapäeval ootame aga rohket osavõttu nii Venevere küla ümbritsevate Kaasiksaare, Arukse, Ilistvere ja Luusika küladest, kellega meil on hea klapp, kui kaugemaltki."

 

Venevere külas elab praegu üle 110 inimese, kuid koos ümbritsevate küladega elab selles kandis 180 inimese ringis. Siinset kohalikku elu on aastaid edendanud MTÜ Venevere Haridus- ja Kultuuriselts. Seltsi eestvedamisel on Veneveres korda tehtud mitmeid objekte ja korraldatud külarahvale mitmesuguseid ettevõtmisi. Venevere on kogunud tuntust kiirmale, sudoku ja mälumänguturniiridega, varem ka suviste ja talviste kolmiküritustega.

 

Lumiste sõnul on Veneveret esmakordselt mainitud 1534. aastal, kuid võib arvata, et elu Venevere ümbruses tekkis juba 1800 aastat tagasi. Seda kinnitab Venevere lähedal Luusikal asuv 20 lohuga kultusekivi. Et lohkude tegemise tava kividesse hääbus kolmandal sajandil, pidi siin juba enne küla olema.

Venevere naaberküla Luusika küla on esmakordselt mainitud 1537. aastal, aga ülejäänud siinsed külad on suhteliselt noored, rajatud XIX, XX sajandil. Ilmselt Venevere küla kujunemisel on aluseks Avijõgi oma kalarohkusega, mille äärde rajati paikne küla. Jõgi oli veerikas ja tugeva vooluga, seetõttu sai siin parvetada puid, rajada veskeid.

Räägitakse, et jõgi on oma nime saanud havide rohkusest, mis tõesti nii ka oli kuni õgvendamiseni. Kuna aga eestlane ei häälda sõna alguses olevat "h" tähte, kujuneski Havijõest Avijõgi.

Jõest kaugemale, metsades olevatele kõrgematele "saartele"  kujunenud küladest annab märku nende nimedes rohkesti esinev nimeosa "saare" – Kullissaare, Kaasiksaare, Regisaare, Sakssaare, Suuresaare, Väikessaare, Kukesaare. Lisaks neile  kuuluvad siinsesse piirkonda veel Savilõpe, Mariküla, Ilistvere, Sivi, Arukse ja Põrna külad.