Elukoha registreerimine
Rahvastikuregistris peavad kajastuma inimeste kehtivad ja korrektsed elukohaandmed, et riik ja omavalitsused saaksid täita elanike ees oma kohustusi. Inimesed peavad hoolitsema registrisse kantud andmete õigsuse eest nii Eestis kui välisriigis asuva elukoha puhul.
Elukohateadet on võimalik esitada esitatava elukoha aadressi järgsele valla- või linnavalitsusele:
•kohale minnes;
•saates posti teel ja lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;
•saates digitaalse allkirjaga e-posti teel;
•kasutades e-rahvastikuregistri e-teenust (portaali sisenemine on võimalik ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID vahendusel).
Ruumi omaniku nõusolek
Kui inimene ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb lisada teatele koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist, näiteks üürilepingust, või ruumi omaniku luba. Loana käsitletakse allkirja elukohateatel või nõusolekut eraldi dokumendina. E-rahvastikuregistris avaldust esitades on omaniku nõusolekut võimalik küsida e-teenuse vahendusel.
Kui inimene soovib registrisse kanda kaasomandis oleva ruumi aadressi, mille üks kaasomanikest ta ise ei ole, peab ta elukohateatele lisama kõigi kaasomanike, või nende esindajate nõusoleku. Kui ruumi omanike vahel on kaasomandi kasutamise kokkulepe, lisatakse elukohateatele nõusoleku asemel kaasomanike kokkulepet tõendav dokument. E-rahvastikuregistris avaldust esitades on kaasomanike nõusolekut võimalik küsida e-teenuse vahendusel.
Teise hooldusõigusliku vanema nõusolek
Alaealise lapse elukoha registreerimiseks tuleb esitada teise hooldusõigusliku vanema kirjalik nõusolek. Nõusolek tuleb esitada ka siis, kui alaealise lapse elukoht esitatakse Eestist välisriiki või vastupidi.
Allkirjastatud nõusolek tuleb märkida või lisada elukohateatele. E- rahvastikuregistris avaldust esitades on hooldusõigusliku isiku nõusolekut võimalik küsida e-teenuse vahendusel.
Täpsemat infot elukoha registreerimise kohta saab Siseministeeriumi kodulehelt.
Omaniku õigustatud nõudmine
Kui inimese elukohaks on märgitud kellelegi teisele kuuluv ruum, mida tal ei ole õigust oma elukohana kasutada ning mida ta elukohana ei kasuta, on ruumi omanikul õigus esitada vastava aadressi järgsele kohalikule omavalitsusele avaldus (PDF) ruumi registreeritud isiku elukohaandmete muutmiseks.
Omaniku õigustatud nõudmise esitamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
- isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum;
- isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana;
- isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.
Kõik tingimused peavad olema täidetud üheaegselt ja nende õigsust kinnitab ruumi omanik avaldusel oma allkirjaga.
Ruumi omaniku avaldusest teavitab kohalik omavalitsus inimest 10 tööpäeva jooksul rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressil või registris märgitud elukoha aadressile saadetava tähitud kirjaga ja ka väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui teavitamise kohustus ei ole täidetud muul moel. Kui inimene tõestab kuu aja jooksul dokumentaalselt oma õigust ruumi oma elukohana kasutada või kui ruumi kasutusõiguse üle toimub kohtuvaidlus, siis ruumi omaniku taotlust ei rahuldata.
Kui menetluse tulemusel omaniku õigustatud nõudmine aga rahuldatakse, lõpetatakse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivus.