Korraldatud jäätmevedu Vinni vallas

28.06.21

2019. aasta lõpus kuulutas Vinni Vallavalitsus välja korraldatud jäätmeveo hanke, leidmaks olmejäätmete vedajat järgmiseks viieks aastaks. Võitjaks osutus MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus  (LVJK) (www.lvjk.ee).

Jäätmeveo lepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks pöördu LVJK poole!

Uus veoperiood algas Vinni vallas 01.10.2020. Alates 01.10.2020 peavad korraldatud jäätmeveoga liituma ka kõik endise Rägavere valla kinnistud (puudus varasemalt korraldatud jäätmevedu).

Endise Laekvere valla haldusterritooriumil alustab korraldatud  LVJK alates 01.05.2021 (eelmisel perioodil oli vedajaks Ragn-Sells AS).

Hinnakiri http://lvjk.ee/wp-content/uploads/2020/08/Hinnakiri_Vinnivald_01.10.2020.pdf

Tüüptingimused http://lvjk.ee/wp-content/uploads/2020/09/lisa1_lepingu_tyyptingimused_vinnivald_01.10.2020muudetud.pdf

 

LVJK pakub ka mahutite renti. Mahuteid ei pea rentima ja ostma vedajalt. Juhul kui lisaks jäätmeveoteenusele on eelmiselt vedajalt renditud ka jäätmekonteiner, tuleb teha otsus, kas jätkata jäätmekonteineri rentimist vanalt vedajalt, soetada endale isiklik konteiner või sõlmida konteineri rendileping uue vedajaga.

Konteinerite tühjendamise sageduste ja veopäevade kohta saab infot vedajalt.

Kõik kinnistud (va nö tühjad hoonestamata krundid, kes loetakse automaatselt vabastatuks) on kohustatud sõlmima lepingu jäätmevedajaga.

 

Jäätmeveo erandid ja taotlusvormid

 

Korraldatud jäätmeveost vabastamiseks või harvemaks tühjendussageduseks tuleb teha taotlus Vinni Vallavalitsusele (Blanketid). Digitaalselt allkirjastatud taotlus saada e-postiga aadressile vallavalitsus@vinnivald.ee või too/saada allkirjastatult aadressile Tartu mnt 2, Pajusti alevik.

 

NB! Vallavalitsusel on õigus kontrollida kinnistu kasutamist kohapeal, nõuda välja elektri- ja veetarbimise andmeid eelneva perioodi kohta.

 

Jäätmeveost vabastamine  - juhul, kui kinnistul ei elata ja seetõttu majapidamises olmejäätmeid ei teki, on võimalik jäätmevaldajal esitada vallavalitsusele taotlus korraldatud jäätmeveost vabastamiseks.

 

Kui vallavalitsus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Vabastus antakse  üldjuhul üheks kalendriaastaks. Seega, kui situatsioon ei ole muutunud, tuleb vabastuse taotlus teha igal aastal uuesti. Taotluse esitamata jätmisel liidetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga. Taotlus tuleks esitada vallavalitsusele 1 kuu enne eelmise vabastusperioodi lõppu.

 

Kuna jätkuvalt on väga palju olmeprügi nii metsades, kraavide äärtes, teede ääres jne, siis  vaatab vallavalitsus vabastustaotlustele eriti suure rangusega, et välistada prügistamist. Asjaolu, et kinnistul asuvas hoones ei elata alaliselt või toimub seal ehitustegevus, ei tähenda, et tegemist on olukorraga, kus kinnistut üldse ei kasutata. Näiteks ehitamise fakt ise juba viitab sellele, et kinnistut kasutatakse.

Samuti ei ole vabastamise eeldusena aktsepteeritav kinnistul tekkinud jäätmete kaasa võtmine ja kusagil mujal asuvasse prügikonteinerisse panemine kuna see ei taga jäätmete nõuetekohast kõrvaldamist ja puhast keskkonda.

 

Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud (pikemaks perioodiks kui aasta) jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 

Tühjendussageduse muutmine - erandkorras on olmejäätmete valdajal õigus taotleda, et tema jäätmemahutite tühjendamine toimuks ettenähtust harvemini (näiteks kui talveperioodil ei kasutata suvekodu). Olmejäätmete valdaja esitab selleks vallavalitsusele põhjendatud taotluse. Põhjendatud taotluse korral loetakse kinnistu korraldatud jäätmeveost vabastatuks talveperioodil (01.10-30.04).

 

Ühiskasutus - juhul kui jäätmevaldajad soovivad kasutada mitme majapidamise peale ühist jäätmemahutit, on võimalik sõlmida ühiskasutusleping. Sellise lepingu sõlmimiseks tuleb vallavalitsusele saata vastavasisuline kokkulepe - kes ja millisel aadressil soovivad ühislepingut sõlmida, millises suuruses mahutit kasutatakse ja kellele vedaja hakkab esitama arveid.

NB! Ühismahutit võib kasutada tiheasusutusaladel asuvatel kinnistutel, mis on teineteise lähinaabrid või mis asuvad jäätmemahutitest mitte enam kui 200 m kaugusel ja hajaasustusaladel asuvatel kinnistutel, mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui ühe kilomeetri kaugusel.

 

Korraldatud jäätmevedu on oluline, et hõlmata jäätmekäitlusse kõik jäätmetekitajad - ka need eramajad, suvilapiirkonnad ja väike-ettevõtted, kes seni on prügiveoteenusest kõrvale jäänud ja seeläbi tagada, et jäätmed jõuavad käitlemiseks selleks ettenähtud kohta mitte nt metsa alla või lõkkesse.

Blanketid

Toimetaja: MART VILLUP