Küti küla
30.04.14
Elanike arv: 107 (seisuga 01.01.2014 a.)
Küti mõisa (saksa k Kurküll) on esmamainitud 1473. aastal. Mõis on pikkade sajandite vältel kuulunud nii von Rosenitele, Zoege von Manteuffelitele kui ka von Esssenitele. Alates 1859. aastast oli ta von Stackelbergide aadliperekonna valduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Georg von Stackelberg, kelle kätte mõisasüda jäi kuni 1939. aastani. Mõisa peahoone on 1760. aasta paiku ehitatud kõrge murdkelpkatusega barokne kiviehtis, mille vasaku otsaga on hiljem liidetud kahekorruseline tiibehitis. Peahoone esist väljakut ääristavad viimasega nurgi paiknevad baroksed ait ja tall-tõllakuur(tänaseks hävinud). Kolhoosiajal on hoone tugevalt ümber ehitatud kontor -klubiks, kuid säilitanud siiski barokse üldvälimuse ja -mahu. Küti mõisas on oma lapsepõlve veetnud kunstnik, akadeemik Carl Timoleon von Neff, kes oli Küti mõisa tollase omaniku Heinrich Zoege von Manteuffeli kasupoeg. Mõis oli omal ajal koduks tervele kunstnike rühmale. Kirjanik Lennart Meri räägib oma raamatus „Hõbevalge" esimestest Eesti soost laevnikest,laevakaptenitest. Ja üks neist meestest on Küti Ants. Autor selgitab, et tegemist on Virumaalt Kütist pärit eesti mehega, kes asunud elama Saksamaale Lüübeki linna ja pannud end kirja selliselt – Hans von Kurküll. Küti mõisa elu kirjeldab värvikalt oma mälestusteraamatus „Tuulde lennanud lehed". Camilla von Stckelberg. Camilla elas pikemalt Kütis ja oli mõnda aega ka Georg von Stackelbergi abikaasa. 1918. aastal oli Georgi vend tõmmanud ajutise elektriliini veskist mõisani ning varustas elumaja ja lautu vooluga. Mõisamajapidamises tegeleti peamiselt karjakasvatusega, peeti hobuseid ja kasvatati ning töödeldi metsa.Küti mõisal oli oma raudtee. See algas mõisa saeveski juures, ületas jõe ja jõudis 6 km järel Pikakõrve metsa.
Küti algkool oli erakool, mis asutati 1919.a. Küti mõisa omaniku abikaasa Carmen Stackelbergi initsiatiivil ja toetusel. Kooli juurde asutas mõisaproua ka lasteaia, kuhu võeti lapsi, kelle vanemad töötasid mõisas. 1926.a. lõpetas kool oma tegevuse Kütis ning sai endale uue kodu Kulina mõisa peahoones.
1938.a. tegi Küti vallavalitsus maavalitsusele ettepaneku nimetada Küti asundus Kure külaks, täna taas siiski Küti, kus elanike arv hakkas hoogsalt kasvama 1957. aastast, kui loodi omaette sovhoos keskusega Kütis.
1990-ndate aastate keskel tekkis põllumajandusreformi tulemusena OÜ Küti Mõis, mis tegeles taime- ja loomakasvatusega. Kütis töötas kauplus, söökla, saun ja klubi. Tänaseks on külast kõik töökohad kadunud. Inimesed käivad tööle peamiselt Rakverre. Kaks korda kuus töötab vallale kuuluv avalik saun. Endise töökoja sepapaja ehitas ringi Rakvere Ametikool ja kasutab seda nüüd õppebaasina.