Perelepitus aitab lahku minevatel lapsevanematel jõuda üksmeelele ning sõlmida lapse huvidest lähtuvad kokkulepped.

Perelepitus pakub lapsevanematele erapooletut tuge uue elukorralduse loomisel, aitab lahendada erimeelsused kohtuväliselt ning jääda toetavateks lapsevanemateks ka pärast lahkuminekut. 

Kellele? Perelepitus on mõeldud lapsevanematele, kes plaanivad kooselu lõpetada või on selle juba lõpetanud. Perelepitus eeldab võrdseid partnereid, kes soovivad sõlmida laste huvidest lähtuvaid kokkuleppeid. 

Tavapärased teemad perelepituses on lapse elukoht, lapsega suhtlemise kord, ülalpidamise küsimused või ühise hooldusõiguse muutmine (eeldab kohtu suunamist), aga ka muud praktilised küsimused (nt lapse huviharidus, lapsega reisimine, lapse päevakava jms). 

Riikliku perelepitusteenuse saamiseks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile taotlus. Täpsem info perelepitusteenuse kohta ja taotluse vorm on leitav https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perelepitus

Riiklik perelepitusteenus on lapsevanemale tasuta. 

Siit teavikust saad riikliku perelepitusteenuse kohta põhjalikumalt lugeda. 

Siit videost saad perelepitusteenuse sisu ja protsessi kohta hea ülevaate

Teraapiatesse suunamiseks palun ühendust võtta lasteheaoluspetsialistiga, Gaidi Kasu, kontakttelefon 5399 4071, e-post gaidi@vinnivald.ee

Pereteraapia on laialtlevinud psühhoteraapiameetod, mis on suunatud lahendamaks süsteemselt probleeme, mis tekivad inimestel suhtes oma lähedaste ning teiste oluliste inimestega. Traditsiooniliselt on pereteraapia fookuses pereliikmete omavaheline suhtlemine ning suhete kvaliteet, perekonna erinevad arengukriisid ning nendega toimetulek. Teraapia tulemuseks võib olla näiteks perekonna toimetuleku paranemine, üksteisemõistmise suurenemine, emotsionaalse toetuse jagamine ja saamine pereliikmete poolt, probleemilahendusoskuste paranemine.

Mänguteraapia on teraapiasuund, mis on mõeldud just lastega tegelemiseks (3- kuni 16-aastased). Sellest võib olla abi näiteks kolimisest häiritud elustiili, õnnetusjuhtumi, haiguse, füüsilise puude, pereprobleemide, väärkohtlemise või hülgamise puhul. Mänguterapeut kasutab terapeutilisi suhtlemisoskusi ja palju erinevaid mängulisust ja loovust soodustavaid vahendeid: liiv, väikesed kujukesed, savi, käpiknukud, joonistamis- ja maalimisvahendid, kostüümid, metafoorkaardid, muusika. Tegevusteks on lugude jutustamine, loov visualiseerimine, liikumine, rollimängud, jne. Nende kaudu aitab mänguterapeut lastel väljendada oma tundeid, soove, vajadusi ja mõtteid. Laps ei pea enda väljendamiseks õigeid sõnu otsima või kellegi hukkamõistu kartma.

Eestis on ca 649 000 eluruumi, millest keskmiselt põleb üle 700-800 kodu aastas.

Tulekahjude sagedasteks tekkepõhjusteks päästeameti statistika kohaselt on mittekorras olevad ja ohtlikud kütte- ja elektrisüsteemid.
Päästeamet algatas 2018 aastal projekti „500 kodu korda", mille eesmärgiks oli toimetulekuraskustest leibkondade kriitilised tuleohutusalaste probleemide lahendamine.
Projekt „ Kodud tuleohutuks" jätkub 2024. aastal.
Käesoleva projekti sihtrühmaks on lastega pered - eelkõige lasterikkad, puuetega inimesed ja eakad, eelkõige üksi elavad eakad inimesed.

Projekti raames teostatavad tegevused on järgmised:
•küttekolde ehitamine, paigaldamine ja parandamine;
•kütteseadme paigaldamine;
•korstna ehitamine, paigaldamine ja parandamine,
•elektrisüsteemide uuendamine,
•korstnapühkimise teenus;
•suitsu- ja vinguanduri paigaldamine, tulekustuti ja tuleteki soetamine.

Info telefonidel 325 8663 või 5343 3521, sotsiaalteenistuse juhataja Mirjam Selli