E.Vilde nimelise kirjandusauhinna laureaatide tammik

2.12.15

Pajustis on Kirjarahva tammik
Vinni vallas on teoks saanud Eduard Vilde kirjandusauhinna komisjoni idee anda looduskaitsealuses Vinni-Pajusti  tammikus igale kirjandusauhinna laureaadile omanimeline puu – mitmesaja-aastane tamm. Mida kõike need  vanad puud pole näinud!
Nimepuud märgistatakse, lisatakse infotahvlid. Praeguseks on  kirjanikele välja valitud 36 puud (vt. loetelu 1-36). Seejuures saavad mitmekordsed laureaadid igaüks ühe puu. Ühe puu andsime ka Eduard Vildele endale (tamm 40) ja ühe kirjandusauhinna asutajale,  legendaarsele Vilde kolhoosi juhile August Lepasaarele (tamm  41).
Veel anti tammepuu eesti rahva poolt küsitluse käigus välja valitud kolmele esimesele kirjamehele: Anton Hansen Tammsaarele, Oskar Lutsule ja Jaan Krossile (tammed 37, 38, 39).
Muidugi ei saanud rahvas puude jagamisel ära unustada omaaegseid koostööpartnereid, keda tolleaegses kõnepruugis šeffideks kutsuti – RAM-i ja peadirigent Gustav Ernesaksa.  Neile pühendati tammed 42 ja 43 laululava servas.
Preemia žüriirahvas ise kaardistas tammiku. Kõndisime muudkui tammede vahel ja nuputasime, mida võiks skulptor August Vommi poolt  mälestusmärgiks  vormitud ja nüüd Pajusti klubi ees tammiku veeres seisev „Eedi" täna mõelda.
Esimene mõte oleks ehk kantud kahjutundest, et ei jõudnud valmis kirjutada oma suurt ja Eesti kultuurimaastikule olulist romaani "Rahva sulased". Raamatut, mis kõnelenuks, kui kole asi on korruptsioon, seda oleks täna olnud kena lugeda. Palju märkmeid oli tehtud, aga tuli surm. Või mõtleb ta: „Miks nad mind küll nii punaseks kirjameheks tegid?"
Kindlasti oleks ta rõõmus selle üle, et siin samba juures on alati  rahvast. Need on ju lugejad! Tammikus on hästi korrastatud liikumisrajad, millel tõttavad tuhanded jalapaarid: minnakse kooli, ujuma või sõbrale külla, elatagu siis Pajustis või Vinnis.

Toimetaja: MART VILLUP