Lääne-Viru kohalike omavalitsuste liikuvusuuring

17.08.21

Viru-Nigula vallavalitsuse eestvõttel esitasid partneriteks nimetatud kuus kohalikku omavalitsust Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) ühistaotluse „Üldplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside" taotlusvooru, kust said rahalist toetust koostöös liikuvusuuringu läbiviimiseks. Uuringu läbiviimist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetmest „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus" ning omafinantseeringu osa projektis katavad uuringus osalevad partnerid (Haljala vald, Rakvere vald, Tapa vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald) võrdses osas oma eelarvetest.

Uuringu lähtekoht - Peamised probleemid, mille lahendamiseks soovitakse Lääne-Viru maakonnas läbi kohalike omavalitsuste üldplaneeringute praktilisi lahendeid (meetmeid) leida, on: kahanev elanikkond, hajaasustusest teenuste kadumine ja koondamine, Eesti SKP-s Lääne-Viru maakonna osatähtsuse vähenemine, liikumisvõimaluste piiratus ning liikumisvõrgustiku ja –toimemudelite vähene optimeeritus (nt maakonnasisese ühistranspordi korraldus, selle ühildatavus üle-Eestilise transpordivõrguga, õpilastranspordiga jms).

Uuringu eesmärk - Uuringu eesmärgiks on nii Lääne-Viru maakonna kohalikes omavalitsustes (linnade-valdade-külade vahel) ja maakonnaüleselt kui ka seostes maakonna naaberomavalitsustega:

  1. kaardistada liikumiste pilt ning säästvat liikumist soodustavad tegurid ja maakasutusest tulenev potentsiaal (arvestades rahvastikutrende ja tulevasi liikumisvajadusi);
  2. analüüsida inimeste liikumiste põhjusi, eelkõige suuremamahulisi pendelliikumisi – kodu-töö, kodu-kool (lasteaed), kodu-vaba aja veetmise võimalused, kodu-teenused ning nende kujunemise põhjusi;
  3. tuua välja liikumiste põhjuslikud seosed maakasutuse ja objektide funktsionaalsuse (inimeste elu- ja töökohad, teenused, sh haridusasutused, vaba aja veetmise kohad), liikumisviisi (auto, ühistransport, jalgsi, jalgrattaga, meretransport) ning ajalise kestvuse/toimumise kellaaegadega (tööaeg/tööväline aeg/nädalavahetus);
  4. analüüsida liikumisvõrgustikku (peamisi liikumisteid oluliste sõlmpunktide vahel) ja erinevate transpordiliikide kombinatsioone nende ühilduvuse seisukohalt;
  5. anda hinnang inimeste liikumistele (liikumisvõrgustikule) säästlikkuse ja otstarbekuse seisukohalt;
  6. teha ettepanekud nii avaliku ruumi funktsionaalsuse otstarbekamaks kujundamiseks kui ka liikumisvõimaluste parandamiseks ja optimeerimiseks, lähtudes olemasolevast sihtkohtade võrgustikust ja transpordiliikide olemasolust ning arvestades tuleviku suundumustega (potentsiaaliga);
  7. plaanida teostatavad, optimaalsed ja jätkusuutlikud lahendused nii avaliku ruumi funktsionaalsuse kui ka efektiivsemate liikumismudelite kujundamiseks, mida on võimalik sisendina arvestada kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel ja maakondliku ühistranspordi plaanimisel;
  8. panna alus rakenduslike uuringute süstemaatilisemale läbiviimisele Lääne-Virumaal.  

Lääne-Virumaa liikuvusuuringu kokkuvõte

Lääne-Virumaa liikuvusuuringu viis 2020. aasta läbi Tallinna Tehnikaülikooli Logistika ja Transpordi teaduskeskuse uurimisrühm koostöös Linnalabori, InPhysica ja SEI Tallinna ekspertidega.

Liikuvusuuringus osalesid Lääne-Viru maakonna kaheksast omavalitsusest kuus, sest Rakvere linnas ja Kadrina vallas ei koostatud uuringu taotluse esitamise ajal üldplaneeringuid, mille jaoks liikuvusuuring on sisendiks.

Lääne-Virumaa liikuvusuuringu peamised järeldused:

  • autokasutusel suur roll igapäevastes liikumistes nii tööle, kooli, poodi kui vaba aja veetmisel, sest inimeste elukohad asuvad hajali ning kaugemates maapiirkondades;
  • piirkonna elanikkond vananeb, mistõttu muutub lähiaastatel üha olulisemaks olulisemate teenuste ligipääsetavus ja ühistranspordi korralduse parem koordineerimine nõudepõhiste lahendustega. Nõudepõhine transport isikustab ühistranspordi nii maa- kui linnapiirkonna elanike vajadustele ning annab Lääne-Virumaal elamise kindlustunde;
  • uuringus osalenud valdade vastajatel on valmisolek uute liikuvusteenuste (nõudetransport, sõidujagamine, lühirent) kasutamiseks, juhul kui teenuse maksumus (kuni 50 eurot kuus) on väiksem isikliku auto kasutamise kuludest;
  • raudteeliiklus lõigul Jäneda-Lehtse-Tapa-Tamsalu-Kiltsi-Rakke suurendab selle lähipiirkonna elanike töö- ja vaba aja tegevusteruumi, võimaldades neil käia mugavalt ja kiiresti nii Tallinnas, Jõgeval kui Tartus.
  • ida-suunalise raudteeliikluse lõigul Tapa-Rakvere-Jõhvi-Narva arengusse tuleb rohkem panustada veeremi sageduse kui mitmekesisuse osas, et tõsta rongide konkurentsivõimet bussiliiklusega. Nõudlus ida-suunalise raudteeliikluse järele on olnud viimastel aastatel kasvav ja edaspidi tuleks kaaluda reisirongi ühenduse loomist ka Kunda-Rakvere liinil.
  • ühistranspordi ühendused naabermaakondadega sõltuvad piirkondade ühistranspordikeskuste struktuurist. Ühendus Harjumaaga on nii kaugliinide kui kohalike avalike liinide osas väga hea, sest Lääne-Virumaa ühistranspordi korraldus kuulub samuti Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse liinivõrku. Ühendused Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaaga on rahuldavad (ebapiisav graafik) ja vajaksid nii töörände kui erasõitude parandamiseks edasist koostööd keskuste vahel;
  • ettevõtete töötajad liiguvad tööle peamiselt isiklike autode või organiseeritud transpordiga. Isikliku auto kasutamise hüvitised on peamiselt suurusjärkudes kuni 50 eurot kuus või üle paarisaja euro kuus;

ühistranspordi korralduse osas tuleb rohkem jagada koostöös Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse, Elroni ja teiste vedajatega infot nii uute bussi- ja rongiliinide kui ühistranspordi kättesaadavuse kohta. Soovitame omavalitsustel kasutada ühistranspordi kommunikatsioonis koostöös Transpordiametiga ÜT kättesaadavuse kaardirakendust

Liikuvusuuringu tulemused - Vinni vald

Liikuvusuuringu tulemused - Lääne-Virumaa

Toimetaja: MART VILLUP

Vinni valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avaliku arutelu tulemuste arvestamine.

19.02.21
Vinni valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 04.11.2020-04.12.2020.
Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid:
11.01.2021 kell 12.00 Laekvere teeninduskeskuses
11.01.2021 kell 15.00 Roela rahvamajas
12.01.2021 kell 12.00 Ulvi klubis
12.01.2021 kell 15.00 Vinni vallamajas   

Kokku esitati üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ja sellele järgneval arutelul 23 arvamust. Enam arvamusi oli esitatud väärtuslike põllumajandusmaade, tuuleenergeetika ja sellega seotud piirangute, kultuurimälestiste, rohevõrgustiku ja perspektiivsete elamumaade teemade käsitluse kohta üldplaneeringus. Arvamuste esitajatele saadeti ka kirjalikud vastused.

Laekunud ettepanekute ja vallavalitsuse seisukohtadega saab tutvuda siin
Toimetaja: MART VILLUP

Vinni valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek ja avalikud arutelud

3.11.20

Vinni vallavalitsus annab teada,  et Vinni valla  üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek  toimub 04.11.2020 – 04.12.2020.

Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad:

 11.01.2021 kell 12.00 Laekvere teeninduskeskuses

 11.01.2021 kell 15.00 Roela rahvamajas

 12.01.2021 kell 12.00 Ulvi klubis

 12.01.2021 kell 15.00 Vinni vallamajas   

Materjalidega saab tutvuda Vinni vallavalitsuse kodulehel http://www.vinnivald.ee/uldplaneering ja Vinni vallamajas aadressil Tartu mnt 2, Pajusti alevik 46603, Vinni vald ning Laekvere, Muuga, Tudu, Roela, Ulvi,  ja Vinni-Pajusti raamatukogudes nende lahtiolekuaegadel.

Ettepanekud palume saata e-posti aadressil vallavalitsus@vinnivald.ee või Vinni vallavalitsusele aadressil Tartu mnt 2, Pajusti 46603 Vinni vald, Lääne-Virumaa.

Vinni valla üldplaneering koostatakse kogu Vinni valla kohta, planeeringuala piir ühtib valla piiriga ning planeeringuala pindala on 1012,8 km².

Üldplaneeringuga täidetakse planeerimisseaduse §75 lg 1 kohased ülesanded. Üldplaneeringu peamine eesmärk on kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. ÜP määrab maakasutus- ja ehitustingimused, on investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise või projekteerimise tingimuste alus ning käsitleb valla arengut tervikuna. Üldplaneering annab võimaluse esile tuua üldised väärtused ja huvid, mis tagavad parimal võimalikul moel Vinni valla jätkusuutliku ruumilise arengu nii elanike kui ka ettevõtjate seisukohast. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek tuuleenergeetika eelvaliku alade määramiseks,  Laekvere, Roela, Tudu, Viru-Jaagupi, Vinni ja Pajusti alevike ning neid ümbritsevate külade  piiride muutmiseks jne.

Vinni valla üldplaneeringu eelnõu

Vinni valla keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Vinni valla üldplaneeringu eelnõu kaardimaterjal (tingmärgid)

Laekvere, Muuga, Piira,  Roela,  Tudu,  Ulvi,  Vinni-Pajusti,  Viru-Jaagupi

Kaardikihid

 

Toimetaja: MART VILLUP

Teade

23.03.21

Vastavalt planeerimisseadusele esitas Vinni vallavalitsus üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende dokumentide kohta ettepanekute saamiseks asjast huvitatud isikutele ja asutustele (protsessi kaasatavad on märgitud üldplaneeringu lähteseisukohtade tabelis). Kõik vallavalitsusele laekunud ettepanekud koondati tabelisse, mis on nähtav üldplaneeringu lähteseisukohtades.

 

Toimetaja: MADIS TÄNAVA

Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade

23.03.21

Vinni Vallavalitsus avaldab teadaande planeerimisseaduse (PlanS) § 77 lõike 6 alusel.

 

Vinni Vallavalitsus teatab, et Vinni Vallavolikogu algatas 24.05.2018 otsusega nr 23 üldplaneeringu koostamise, eesmärgiga lahendada planeerimisseaduse § 75 määratud üldplaneeringu ülesanded  ja  keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

 

Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise otsusega on võimalik tutvuda Vinni valla veebilehel www.vinnivald.ee ja Vinni Vallavalitsuses aadressil, Tartu mnt 2  Pajusti alevik, Vinni vald tööpäeviti kell 9.00 - 16.00.

Toimetaja: MADIS TÄNAVA